Uduvarane hommik

Sellest hommikust on meelde jäänud viimased viisteist minutit bussis Tartu poole, mil üks tegelane jäi sedapalju sügavalt magama, et unustas oma jalga mitte minu oma vastu toetada ja see oli tore soe inimlik puudutus.

Edasi tuli hommikusöök kihlveoga, mida siiski ei sõlmitud, aga ühe hommiku- ja ühe õhtusöögi olen ma sulle praeguse seisuga sees ikka küll.

Tööl ei tõotanud see hommik miskit, ja mu pea valutas ja ühe teise M.-iga oli armas ühes ruumis istuda ja iriseda.