Peegelmaastikud

I. ütles hiljuti, et olen nagu siiami kass. „Muidu nagu kass ikka, aga annad oma kohalolekust rohkem märku kui tavalised kassid.”

Hea seegi.

Sest tajun viimasel ajal häirivalt oma kaitsekihti. Taipasin hiljuti, et mitmedki inimesed, isegi mõned lähimad sõbrad, leiavad vajaliku olla minuga kuidagi kombekas. Mäletan, kuidas ehmatasin, kui viimane tiim, keda ma koolitasin, kukkus mind üksmeelselt teietama. Ehkki ma polnud sugugi kõigist vanem ja ilmusin esimesele koolitusele väikese hilinemisega, Pierre'ist jooksu pealt haaratud kohvitops ja piruk käes ning teatasin, et lugege seni näete siit seda asja, kuni ma hommikusöögi ära söön, muidu ma ei räägi teile mõistlikku juttu. Ehk siis olin enda meelest kaugelt liiga suvakas ja chill. Mispeale I. naeris ja ütles: „Nalja teed või, sa pole kunagi chill.”

So far, so bad. -- Alex Abramovich, LRB blogi, 13.9.2010