Elu, ja siis see muu

Ootamatult õigeid asju võib leida ootamatult valest kohast. Näiteks telekas tekitas tundeid. Tõlkebüroo saadetud tekstist tuli tuppa valgus, mis jäigi klaasis küünlana põlema, isegi loojuvas päikeses oli näha. Öelda pole midagi, ainult välja magada ja sisse vaikida.

On leidnud leidmist, et mõne inimesega ei tasugi häid asju jagada, kuna ta nad mürgikihiga -- mis teinekord, tõsi, üsna meditsiinilise väärtusega võib olla, ent ei pruugi (liigsetes kogustes pruugituna üldse tervislik olla) -- üle piserdab. Miks ta nii teeb?

Päike vajab prille, mina järve ja vabastust riietest -- küllap pean sellegi endale autoriteetses käekirjas tegema, sest nagu osakonnas ikka öeldi: igasugu soovituskirjad tuleb endale ise kirjutada! Meie kirjutame ainult alla.
http://arts.guardian.co.uk/salgado/image/0,,1799512,00.html