Piirid on ületatud

Kõik on täitsa tavaline kõik. Piimajõed ongi piimajõed ja pudrumäed ongi pudrumäed. Lusikas minestab sulava jäätise tündris, registreerin hääle raamatult pilku tõstmata ja mõtlen, et aastaid tagasi oleksin kuulnud tähendusrikast heli. Nüüd püüdsin, tõesti väga püüdsin lusika käitumisele plombiirses keskkonnas mingit tähendust pookida, aga võta sabast -- ei midagi. Kummalisim, et siia olengi alati püüelnud, ja siin ma siis olen.

Mida teha, kui elu ongi see, mis sa alati arvasid, et ta võiks olla? Ja mida teha lähedusega, mis istub naabertoolil?

Mida ikka tänapäeval tehakse. Minnakse poodi/kohvikusse - naudinguid tarvitama. Eks igale asjale leidub rohtu. Lehmadele ja linavästrikele ka. "Lehm ja kurg!" hüüatasin muuseas kunagi mõtlikult diktofoni, millega salvestasin oma vanemate ja ühe esivanema vahelist vestlust teemal viimase lapsepõlvekodu koha kindlaks tegemine tundmatuseni muutunud Läänemaa paigas. Seos oli, muidugi, pinnapealne -- mustvalge.

Sooritasin jalutuskäike. - Jan Kaus, "Tema", lk 240 (Tuum 2006)