Välja

magatud ja vihastatud sai see päev.

Omletti söödud ja viimaks nood pannkoogitegunõud pestud ja mis kõik. Kurgus karririisi kerge, ruuge kõrvetus.

Huvitav, et isegi läbi arvuti tunneb käsi kohe ära, kui teisel pai vaja on. Surisema võtab, ja nukraks, kui ei oska paremat tunnetki soodustada. Eluolu ju nagunii muuta ei saa, nii võlurlikult mu käsi nüüd ka ei käitu. Suunurki naeratusi suudelda saab ehk, aeg-ajalt. Hea seegi.

Vanaisa ei suutnud täna vaatama minna. Homme peab.

Täna tahaks rohkem tunda ja vähem öelda. Seega.

Aga ma ei joo, see on hea. -- LK, 29.9.2004