Argipühapäevi

Sügis on käes - käed kobavad ümber tassi ja sitikad tulevad kohvi sisse surema. Korteriotsingud lähevad halvasti, et mitte öelda, et ütleksin isegi: ei lähe üldse. Lootus muidugi jääv jäänuknäht.

Tõlkebüroo aina saadab ja mina aina saadan tagasi. Miks mõned noored inimesed arvavad, et keegi teine tohutult tahab nende 5 lehekülge koolitööd järgmiseks päevaks inglise keelde tõlkida? Loen parem KM'i ja JMM'i kirjavahetust. Mis mõjub sügist süvendavalt, nostalgia nurga pealt.

Tellin rohelise tee, kust vaatab vastu valge roosiõieke.

- Ja grappat palun.
- Ee... vabandage, ma tulen kohe tagasi. (Eemalt) Kuule tule mulle korraks appi, üks naine tahab grappat. Palju seda peab panema ja...?
- 12 sentiliitrit.
- (Viimast kuuldes judisen jubedusest.)
- Tere. /Otsib midagi arvutist/ Mille alla see käib? Vein?
- Hm, peaks nagu rohkem seal brändide kandis olema...
- Aa... jah, vist leidsin... /vaatab vahepeal riiulisse ja kontrollib, kas pudelil ja arvutis leiduv klapivad/

Hiljem mõtlen, kas inimesele ühe trühvli juurde "Head isu" soovida on iroonia või siiras hoolitsus ja jõuan omakasupüüdlikule järeldusele, et ju vast viimane.

Tööl sain teada, et no vaata sina jah oled kohusetundlik, aga mõni teine võib pin-kalkulaatori tõesti kogemata koju viia.

Not badsome... --Katherine Mansfield, 14 December 1917