Tunne

- et peaksin kirjutama pastakate- ja pisaratäitekaupa Sinadest, kehadest, soojast ja hõõguvast, hullhuulsusest, silmavaatlustest, kätest kukaldel.

Eelkõige südamesügavikest, mis on nagu avakosmiline soovikaev, kuhu mälumünt üha kukub ja kukub ja kukub, kunagi põhja puudutamata, sest põhi on nii õrnõhuke, et tunneb end puudutatuna nagunii.

Aga või ma siis kirjutan.

Ja miks ei.

-
Mida vanemaks saan, seda olulisemaks muutuvad naistuttavad. Mida vanemad, seda olulisemad. Seejuures. Hmm.


Me lebasime aasal ja kõlgutasime hingesid. -- Kurt Tucholsky, "Gripsholmi loss", lk 29