Lost in Translation

- mida ei saanudki vaadata, sest Saskial oli tuju.

Muidu sõin kanali ääres peredraamasid jälgides ära pool kilo maasikaid ja rääkisin Taavetiga oma viis minutit läbi kaamera, et seda stoilist näolt eemaldada. Noh, näis, film sai täis.
Evelin : "Ma tean, teil on see jäätise assortii, aga kas saaks nii, et see oleks ainult vanillijäätis?"
Siim: "Saab ikka. Ainult et siis see pole enam assortii."
Evelin: "Ha! Õige. Aga paluks ikka, kui võimalik."

Salinger, nagu muide nii matronaaži- kui ka metseenlusalune, aitab kõige vastu.


Kuid sellegipoolest arvan ma, et kui hiina või jaapani luuletaja ei oska kohe esimesel pealevaatamisel öelda, milline mantel kellele kuulub, siis on tema luulel erakordselt väike võimalus kunagi küpsuseni jõuda. Tundub ka, et kaheksa aastat on sellise oskuse omandamiseks enam-vähem äärmine vanusepiir. -- J.D. Salinger, "Seymour: Sissejuhatus," lk 30 (Varrak 2003)