Uppuja päästmine on uppuja sõprade asi?!

Tere, mu kallid. Eriti kõik naised - lehvitustega E.-le, A.-le ja M.-ile. Ning T.-le, K.-le ja eriti L.-le!

H. helistas ja ütles viimaks unenäost, millest varem ei, kartes, et kurvastan. Kergendus hoopis. Huvitav, et nii pikad sisekilomeetrid jõuab paari päevaga mustade pilvede ähvardades maha vantsida. Ja isegi välja jõuda, teisele mandrile. Veel huvitavam, et mõni sind tõesti kuuleb, kaugelt ja sügavale.

Nii palju sülle võtta... nii paljudega sai täna vahetatud midagi, mis ei pidavat hästi elektrooniliselt edastuma, aga näe. Võtab näpust küll, kui lased. Minna.

Vihmas oodatud veerandtunnid. Pisipalk. Unised teated LAXist. Näis siis, kas maandub. Ja mis.

Tõlkebürookesele midagi saadet kiirukesega, nüüd, hilisvihmases õhus toimetan oma toimetisi ja toimetusi ning ei raatsi lahkuda. Teadagi. Võtmeisik. Ha. Ja öid... eks siis päevades kohtuta taas.

Sometimes you have to go a very long distance out of the way to come back a short distance correctly. -- E. Albee, The Zoo Story