Taevakarva hallus

Pole mitu päeva kirjutanud. Unenäod lähevad aina segasemaks: kalad, ämblikud, õhku kirjutet read, no misasja. Ja siis veel Sina, helge-helge, kallistus ja mäest üles, käest kinni, helgus jäi sisse. Ilmsissegi.

Kuulan Nusrat Fateh Ali Khani ja mõned meeled meenutavad üht sügavat suvepäeva ja -ööd - aeg läks küll kaunis keerdu, siis. Sisemiselt jälle seisis paigal. Kunagi pole küllalt. Lihtsalt elu tuleb vahele. Igapäevaelu. Too sisemine on siis mis? Pühapäevaelu??

Olen siiski otsustanud oma arvutit mitte jagada, sest see oleks ju ennekuulmatu, ja üldse... (muie)

Sibul kasvab aknalaual klaasis mis mühiseb, head omletti saab varsti. Roheline sibul ja kaktus kõrvuti - kibe ja torkiv elu!

Jos vain miehet saisivat päättää, Suomeen rakennettaisin kuudes ydinvoimala. -- YLE24, 30.4.2005, 6:07